Kobraste küttimisajast ja eetikast (poolitatud teema)

[andrus]

Huvitav,et mõnel teemal ollakse tõsised eetikajüngrid aga siin samas kiidetakse vaid takka teemadele mida nii mõnedki teist moodi eetika ja aumehed liigitavad piinamise ja sadismi kategooriasse.
Milleks nagu viibutada näppu teiste suunas kui ise pole uneski võib olla näinud kohti kus kõrguvad mitme meetrised tammid ja metsad,heinamaad on hektarite kaupa üle ujutatud.Ei pääse ligi ei paadi ega lennukiga. Paraku on ka nii,et kopra huviliste ring on suht väike ja ininene ei jõua ka kõiki elukaid kogu aeg taga ajada ning kobraste jaoks jääbki vaid kevad. Vat siis pigistataksegi silm kinni ja tehakse töö ära. Sõltumata sellest mis teised arvavad.

[H:Owl]

Kõigepealt tänud selle eest, et siinne huvitav ja minumeelest vajalik arutelu lõpuks õigesse teemasse tõsteti!
Et pktaks viitas siin ühele minu varasemale postitusele, pean vajalikuks märkida, et tookordne jutt käis jahikirest kui liikumapanevast jõust, mitte kui universaalsest tapmisõigustusest. Veendunud darvinistina usun, et jahikirg on aastatuhandetepikkuse praktika tulemus, mis aitas kaasa valgu- ja energiaressursi hankimisele ja oli seega inimliigi kui sellise tekkimise ja arengu üheks tähtsaks eelduseks. Jahikire kontrollimatut rahuldamist ei saa aga ka looduses keegi endale lubada. Kanakuudis laamendav nugis ei ole mitte osake looduse suurest plaanist vaid inimese loodud tehistingimustes tekkiv programmeerimisviga.
Eetika, sealhulgas ka jahieetika on minu arusaamist mööda samuti kogum pikaajalise praktilise kogemuse alusel tekkinud arusaamu ja põhimõtteid. Tõsi on, et olude muutudes muutuvad mingi aja pärast ka eetilised tõekspidamised. Pingeid tekitabki see ajaline viide olude muutuste ja tõekspidamiste muutuste vahel. Viimane aga on tõenäoliselt vajalik ajutiste "moodide" vahelejätmiseks.
Seega on kaasaegsete vahenditega varustatud ja oma jahikirge mittekontrolliv jahimees nagu nugis kanakuudis. Ainult et ta peaks arvestama, et erinevalt nugisest, temal sealt kuudist väljapääsu ei ole.
Nüüd siis natuke konkreetsemalt asja juurde. Tiine looma küttimise lubatavaks või mittelubatavaks pidamise eetikal on samuti omad praktilised alused. Esiteks võiks meil olla teadmine (või alateadmine), et tiinuse lõpunikandmine on emasloomale kindlasti raskem katsumus, kui isasloomale näiteks sarvede kandmine (paralleelid inimsooga jätan siinkohal teiste irvhammaste tuua). Seega on üsna arusaadav, et sellise pingutusega edukalt hakkama saanud isend peaks jahimehele tema harrastuse jätkusuutlikuse seisukohalt väärtuslikum olema. Ehk siis, ei ole (mõtleva ja oma jahikirge kontrollida suutva) jahimehe objektiivne huvi tappa tiinuse lõpunikandnud emaslooma. Iseasi on muude huvigruppide surve, millega selsamal (loodetavasti) arukal jahimehel tuleb arvestada. Niisiis saamegi väga hapra ja kõikuva tasakaalu, kus ühel kaalukausil on sedapuhku meie jahikirg ja teiste huvigruppide objektiivsed huvid ning teisel "üldtunnustatud" eetilised normid ja meie endi (jahimeeste) jätkusuutlikkusest lähtuvad kaalutlused.

[rixa]

Aga hiiri te püüate ikka ainult kastlõksudega ja tiined lasete lahti? Miks hiired-rotid nüüd vähem loomad on, kui kobras või kährik? Mürgist ei hakka üldse rääkimagi. Paljude jaoks on kobras samasugune kahjur, ainult kaal on pisut suurem.

[unt]

Aga hiiri te püüate ikka ainult kastlõksudega ja tiined lasete lahti? Miks hiired-rotid nüüd vähem loomad on, kui kobras või kährik? Mürgist ei hakka üldse rääkimagi. Paljude jaoks on kobras samasugune kahjur, ainult kaal on pisut suurem.

Demagoogilisele http://et.wikipedia.org/wiki/Demagoogia näitlikustamisele on raske vastu seista. Nii võib lõppkokkuvõttes jõuda näiteni, kus taimetoitlane on kõige suurem "lapsetapja", sest tarvitab peamiselt söögiks vaid idusid (taimede lapsi)
Austus elava vastu ja samas jahikire rahuldamine (nagu H:owl juba väitis) ongi imeõhukesel jääl kõndimine ja igast teost ei saa mitte kangelastegu jahieetilisest seisukohast vaadates.

[kakuke]

Aga selle eetikaga on selline lugu, et ühe meelest on üks asi eetiline, teise meelest jälle mitte, kolmas arvab üldse ei tea mida. Ma jälle mõtlen nii, et seadused on kirja pandud kunagi ka selliselt, et seal taga on olnud teadlased ja muidu teadjamad inimesed. Mõtlen just jahiaegasid. Seadus siis on ebaeetiline? Kas ikka tasub olla usklikum, kui paavst ise? Äkki on seal taga soov pelgalt teistest parem olla/näida?

[andrus]

Ehhh...nagu näha aiis pooled paavstid ja preestrid on pedofiiliaga kah sinasõbrad.

[puugi]

Mis te sellise tühja asja pärast kaklete?Ise ju teate hästi kes kuidas ja mida teeb!On mehi kes saavad ja tahavad õigeid eetilisi otsuseid langetada.Ja kui mõnele meeldib teistmoodi teha,siis ta elab ise selle koormaga oma ülejäänud elu!
Mina ei saa ainult sellest aru,et miks pean käima koprajahis koeraga sellel ajal kui peaksin olema põdra või seajahis?Miks laikadega koprajaht on ainult 1.okt-28 veeb.lubatud?
Kes on see mehike kes sellise seaduse tegi?Laikad on arvestatavad koprajahi koerad ja kõik keda tean peavad salaja jahil käima!
See asi on karjuvalt ebaõiglane!Samas promob mingi sell EJT-ist kui head on Lätist toodud paberiteta jahikoerad! Aga laikad soovitas kõik enne 1.okt 2014 sisse soolata!Ma ei hakka kohe nime siia panema,aga sellist meest ei tohiks jahikoerte lähedussegi lubada!
Kas tahetakse kõigi riigi laikameestega tülli minna?

[hundikütt]

No kurja,mis asi see EJT on.Tahaks omalegi head paberiteta jahikoera aga ei oska kusagilt otsida.Äkki mingi salaorganisatsioon

[puugi]

Ma võin Sulle need kontaktid sebida!Selles organisatsioonis on mingi lisaharu kus tegeletakse paberiteta koerte smuugeldamisega?
Vahest mõtlen,et lasen Kennelliidu üle ja trükin ka oma paberid?Siis saaksin ka võib-olla selle EJT liikmeks ja isikliku turudusega tegeleva spetsialisti?Või teha kohe kutsikatele EKL-i asemel LMK omad?
Viimastel andmetel on mees suuremasse organisatsiooni kolinud,aga EJT-li liige endiselt?
Kas on sobilik võtta sõna EJT asjades kui enam sinna ei kuulugi?

[unt]

Aga selle eetikaga on selline lugu, et ühe meelest on üks asi eetiline, teise meelest jälle mitte, kolmas arvab üldse ei tea mida. Ma jälle mõtlen nii, et seadused on kirja pandud kunagi ka selliselt, et seal taga on olnud teadlased ja muidu teadjamad inimesed. Mõtlen just jahiaegasid. Seadus siis on ebaeetiline? Kas ikka tasub olla usklikum, kui paavst ise? Äkki on seal taga soov pelgalt teistest parem olla/näida?

Ei, kakuke, kindlasti ma ei ole usklikum kui paavst ise! Ja seadus on ikkagi regulatsioon õiguste, kohustuste ja käskude-keeldude vahel. Ei enamat! Ja kindlasti ei soovi ma olla kõigist teistest parem. Mul on lihtsalt mõned väga lihtsad põhimõtted, miks ma ei kasuta jahipidamisel kõike seaduses lubatut. Ja ei kasuta sellepärast, et kõik lubatu ei olegi eetiline. Konkreetses teemas siis vastsündinud poegadega emade tapmine või kohe-kohe sündivate poegadega emaste tapmine. Mis siis, et seadus seda lubab. Minu jaoks on see samasugune JOKK nagu on JOKK paljude teiste seaduste ja tegude puhul. Saab ka teisiti! Ma ei saa sellist tegu (tiine emase tapmine) oma sisemuses kuidagi õigeks pidada. Lihtsalt ei saa. Ja seda ma ka välja ütlesin. Ei enamat! Ja viinud on mind sellise seisukohani kindlasti päris pikk jahimeheks oleku aeg kuhu on mahtunud sisse ka mitmeid (minu enda praegusest seisukohast vaadatuna) ebaeetilisi, aga seadusega lubatud, tegusid. Nagu minu allkirigi ütleb "Jahil juhtub . . . " Aga eks igaüks areneb ja läbib omad etapid individuaalselt. Ja hea on kui sul on kogenum jahikaaslane, kes aitab sind "õigel teel" hoida. Kui pole, pead selle ise leidma. Võib-olla aitab minu kirjutatu natuke sellele "leidmisele" kaasa!

[Feen]

Ise suhtun üsna põlglikult nendesse kelle jaoks on natukene rohkem tiine looma küttimine ebaeetilisem kui vähem tiine looma küttimine. Fakt on see, et mõlemad on tiined ja mõlemad sünnitaks kindlal ajal ja mõlema emaslooma küttimisega hukkuvad võimalikud järglased koos emaga. Palju suurem probleem on küttida emasloom, kelle järglased jäävad ema otsima ja ootama ja hukkuvad mingi aja jooksul kuna puudub toit või kaitse. Ahjaa, metskitse ei saaks ka küttida kuna nad on jahiajal enamuses tiined (va sokud ja mõned talled). Kui ikka seadus võimaldab ja loomal jahiajal pole iseseisvalt hakkama saavaid järglasi, siis jääb igal ühel enda otsustada kas ta peab tiinele loomale jahti või mitte. Ennast vähem tiinete loomade küttimisel eetilisteks pidavad... mnjah, palju õnne teile!

Kopra probleemist. Mõne maaomaniku jaoks on kobras sama kahjur kui mõnes majapidamises hiir. Seda juba mainiti aga kordan üle, kui on probleem ja kuidagi muidu lahti ei saa, siis tuleb tegeleda. Kui pole aega, võimalust, olusid, siis mis teha... eetiline pole aga probleem saab lahendatud. Hea, et omal pole sellist jama vaja teha aga ega ma neid ka peksma ei lähe, kellel on vaja.

[Välek]

Jätke see tiinuse teema- keegi juba ütles väga ilusti, et talvise jahiga ei jõuakski kuskile ja see on täiesti tõsi (vähemalt kopra suhtes, ka minu arvates) .Kass murrab poegi ja hauduvaid linnuemasid, hunt võtab, mida kätte saab, murrab lõbu pärast vahel. Inimene käitub hundile veidi sarnaselt, lisaks vaatab metsahundi peale kurja pilguga (äkki tunneb temas konkurenti ) Aga laiemalt mõeldes - kas on eetiline kelleltki elu võtta? Tugevama õigusega sealjuures. Ulukitel ju samasugune õigus maamunal tegutseda ja paljuneda, kuidas heaks arvavad. Äkki oleme hoopis meie neil pinnuks silmas, kui käime neile pinda oma tammide lõhkumistega jne? Inimesed oma eetika, hariduse ja hoolivuse, meditsiini ja tehnikaga võiksid olla juba seal punktis olema, et suudaksid elada nii, et keegi tina ei saa, .....vot see oleks eetiline. Hetkel veel sealpunktis me pole ja peame ebaeetiliselt oma eluga kuidagi hakkama saama Ja lisaks veel see asi, et olgu neid hunte või kopra üleujutusi või põdrakahjustusi kui palju tahes... miski neist kahjustustest ei ole kuidagipidi võrreldav kahjuga, mida on teinud loodusele või ulukitele või iseendale inimene ise.

[Pauli]

See, et kellegi tõekspidamised lubavad tiinuse alguses olevat looma küttida, aga tiinuse lõpus mitte, ei ole ilmtingimata topeltmoraal. Nagu ka hiirte ja kobraste võrdlus. Dalai laama ei pidavat teda hammustanud sääske tapma, aga üldiselt on purevale putukale plaksaka andmine suht reflektoorne liigutus. Kuigi sääsel vaesekesel ju ka munad kõhus ootamas juba ...
On täiesti loomulik, et kaastunde suurus on vastavuses sellega, kui sarnane loom meile on. Sääsele ei tunne keegi kaasa, hiirele mõni eriti härdameelne juba natuke tunneb, kitsele juba päris paljud ja gorilla pattapaneku peale tõuseb kogu progressiivne inimkond tagajalgadele. Nii on ka selle tiinusevärgiga, et lootele, mida palja silmaga nähagi pole, on raske kaasa tunda, aga loetud päevade jooksul sündima pidanud loomapoja nägemine paneb mõnel muidu karmil mehel lausa seest keerama.
Vähe praktilisem aspekt on siin ka: mida kaugemale on tiinus arenenud, seda suurem on tõenäosus, et järglane ka eluvõimelisena sünnib. Näiteks metskitsel võivad talvel looted resorbeeruda.

Pika jutu mõte oli see, et vastumeelsus lõpptiineid loomi küttida on täiesti loomulik, aga ei tohiks olla põhjuseks, et näpuga näidata nende peale, kelle jaoks see probleeme ei valmista.

[aadu kadakas]

Kuna palju arvamusi juba laual, siis mõtlesin hoopis seekord kolmele sõnale pisukest tähelepanu pöörata. Need on kontekst, viisakus ja ... kont.
Kont närimata kujul tekitab asjatult omavahelisi arusaamatusi. Iseäranis siis, kui see nimelt kuhugi vahele visata. Seda ka, et ju on siis põhjust närimiseks .
Viisakus võtab palju asjatut jora maha, sest inimestevahelised asjad ju. Pealegi viisakas on kokkuvõttes parem, kui ebaviisakas.
Kontekst on alati vajalik; ka aruteludes. Muidu on pudru ja kapsad kiired tulema.

Kontekst vast sisulises mõttes neist kõige olulisem. Käin koolis aeg-ajalt jahist-jahindusest lastele rääkimas. Äkki peaks ükskord kopra lahkamist näitama, aga ei ole ju sobiv kontekst.
Samamoodi ei kujuta ma hästi ette konteksti, kus ma näiteks koos loomakaitsja V.-ga kobrast teeksin. Ja edasi mul kujundlikkusest juba puudu ei tule:)

[kirp]

Pauli jutu jätkuks – …ja põhjust pole ka tiineid loomi mitte küttivate peale näpuga näidata. Praegu aga on foorumis pigem need “teised” tagajalgadel ja tümitavad viisakuse ja ebaviiskause piiril õrnemasüdamelisi. Neid, kes empaatilisemad (nagu naisterahvad ja pikema staaziga jahimehed, kes enam alati ei võta kui antakse ). Ka kahjuri mõiste on taas teemasse toodud. Ise oleks sihukese sõna- ja mõtteharjutuse suhtes äärmiselt ettevaatlik, sest kahjuriks kuulutamine omab inimkonna ajaloos vägagi tõsiseid tagajärgi. Hiinas peksti keppidega varblased surnuks, kusagil lõunapool ja teisel mandril jahitakse õhusõidukitelt ja automaatrelvadega sigu jne. Kahjureid võib kõigi vahenditega ja valimatult hävitada, kas mürgi, tule, vee või gaasiga. Röntgenit ja tuumapommi vist veel ei lubata kuigi kahjur Litvinenko õnnestus sel moel edukalt mulla alla saada. Radioaktiivsuse ja kobrastega seoses meenub üks hiljuti netis nähtud filmijupp Tsernobõlist, kus näidati inimese poolt hüljatud ja “koirohust” mürgitatud maade looduslikku taastumist. Just kobras oli ühe esimesena kohal ja paljuski tänu temale “neelas” loodus ülikiirelt mahajäetud külad. Ega asjata loodusinimesed indiaanlased pidanud seda töökat loomakest pea enesega võrdseks. Ja järgmisena tuli hunt – tasakaalustades liigselt vohama hakanud kopraasurkonnad. Igatahes minu silmis muutus nende kahe “kahjurist ja lindprii” looma staatus kõvasti. Ei ole me inimesed siin ilma peal igavesed. Elu läheb meieta maamunal väga edukalt edasi. Edu ja õitsengut neile, kes seda siis korraldama asuvad.